13.04.2011, 07:25
Mõni päev enne seda, kui Tallinna Sadam allkirjastas Vene investoritega lepingu uue konteinerterminali rajamiseks, müüsid Enn Pan t ja Toivo Ninnas juunior oma väikeosalused praegu tagasihoidlikku konkurentsi nautinud Tran siidikeskuses.
Osaluste ostjaks oli Tran siidikeskuse suuroman ik Anatoli Kan ajev. Tehingu väärtuseks võis Äripäeva hinnan gul olla kokku ligi 9 miljonit eurot (140 miljonit krooni), millest Enn Pan t teenis 1,8 miljonit eurot ja Toivo Ninnasele kuuluv Areeser Grupp 7 miljonit eurot.
Kan ajev kinnitas eile tehingute toimumist, kuid väitis, et Äripäeva pakutud hind pole õige. Samas ei olnud ta nõus tehingu hinda avalikustama. Eelmisel aastal rikaste edetabelit koostades hindas Äripäev Tran siidikeskuse väärtuseks 70 miljonit eurot (1,1 miljardit krooni).
"See on asi, millest aktsionärid ei räägi," sõnas Kan ajev. Samuti ei mõista ta, miks peab ajalehes sellest tehingust kirjutama, sest iga päev keegi müüb või ostab midagi.
Ka Areeser Grupi oman ik ja juht Toivo Ninnas lausus, et tegu on isikliku teemaga ja ta ei soovi kommenteerida müügi põhjuseid ning tehingu hinda. ASi Tallink Grupp kommunikatsioonijuht Luulea Lääne edastas Enn Pan dile küsimused. Pan t neile ei vastan ud.
Tallinna Sadam ütles "ei"
Pan t ja Ninnas müüsid aktsiad mõni päev enne seda, kui Tallinna Sadam sõlmis koostöölepingu, millega üritatakse Tran siidikeskuse turupositsiooni Muuga sadamas kõigutada. Esmaspäeval allkirjastas Tallinna Sadam kokkuleppe Venemaa tran spordifirmaga Rail Garan t, mis plaan ib investeerida Muuga sadamasse konteineriterminali arendusse täiendavalt miljard krooni ning käivitada terminal juba ülejärgmisel aastal. Kan ajev sõnas, et Pan di ja Ninnase lahkumine Tran siidikeskuse oman ike seast ei ole seotud uue konkurendi tulekuga.
Samas väitis Kan ajev, et Tran siidikeskuse jaoks pole esmaspäeval sõlmitud leping hea otsus. "On kurb, et sadam otsustas tundmatu Vene firma kasuks, mis on Venemaal alles äsja oma tegevust alustan ud," lausus Kan ajev. Tran siidikeskus oli üks Tallinna Sadama korraldatud uue konteineriterminali konkursil osalenu ning lubas võidu korral investeerida miljard krooni. Tallinna Sadam otsustas aga eelistada konkureerivat pakkumist.
Tran siidikeskus hakkas Muuga sadamasse konteineriterminali rajama 2000. aasta alguses. Tallinna Sadam investeeris toona sellesse projekti kokku 160 miljonit krooni. Sarnases suurusjärgus oli ka Tran siidikeskuse rahapaigutus.
Tran siidikeskuse asutajaks ja suurimaks oman ikuks oli pikka aega Aadu Luukas, kes vahetult enne oma surma müüs 2006. aastal oma 40,2 protsendi suuruse osaluse kaasaktsionär Kan ajevile. Toona kirjutas Äripäev, et tehingu hinnaks võis olla 148,6 miljonit krooni.
2008. aastal müüs Tran siidikeskus 234,7 miljoni krooniga 45 protsendi suuruse osaluse Muugal tegutsenud väetiseterminalis DBT, millel tekkisid probleemid pronksiöö järel. DBT aktsiad ostis Novgorodis tegutsev Venemaa kolme suurima väetisetootja sekka kuuluv Akron. Tran siidikeskus teenis tehinguga 124,2 miljonit krooni kasumit.
2009. aasta lõpus kirjutas Äripäev, et Kan ajev peab hiinlastega kõnelusi Tran siidikeskuse müügiks, kuid väidetavalt jäi tehing katki, sest Kan ajev pidas hiinlaste pakutud 100 miljonit eurot (1,6 miljardit krooni) liiga madalaks hinnaks.
Kan ajev ütles eile, et asi polnud päris nii. Tallinna Sadam otsis pikka aega strateegilist investorit konteineriterminali ehitamiseks, mis hakkaks konkureerima Tran siidikeskusega. Nad sõlmisid lepingud Nimbo sadamaga, aga Nimbol, nagu Tallinna Sadamal, ei ole oma kaubavedusid. Siis nad tulid Tran siidikeskusesse ja pakkusid koostööd, meenutas Kan ajev. Tran siidikeskus tegi ettepan eku sõlmida leping, mille järgi nad an naksid meile suured kaubaveod, ja selle eest saavad osta Tran siidikeskuse aktsiaid. Mõne aja pärast Nimbo sadama juhatus saatis kirja, et tühistavad oma koostööpakkumise. Sellega suhted lõppesid, rääkis Kan ajev.
Tran siidikeskus saab konkurendi
Esmaspäeval allkirjastasid AS Tallinna Sadam, AS Eesti Raudtee ja Venemaa tran spordifirma Rail Garan t koostöölepingu 130 miljonit eurot (üle 2 miljardi krooni) maksva konteineriterminali käivitamiseks Muuga sadamas.
Pressiteates kirjutas Tallinna Sadam, et lõpetas möödunud aasta suvel Euroopa Liidu abiraha toel ligi miljard krooni maksnud konteineriterminali infrastruktuuri ehituse. Kuu aega tagasi toimunud konteineriterminali operaatori konkursi võitnud Rail Garan t plaan ib käivitada terminali juba 2013. aasta esimeses kvartalis. Teine konkursil osaleja oli Tran siidikeskus.
Rail Garan ti juhatuse esimehe Nikolai Falini sõnul on Loode-Venemaa sadamad ülekoormatud ning neil napib läbilaskevõimet.
Tallinna Sadama juhatuse esimehe Ain Kaljuran na sõnul edendab projekt tran siiti, toob konkurentsi konteinerivaldkonda ning suurendab Tallinna Sadama konkurentsivõimet. "Rahvusvaheline logistikaäri liigub üha rohkem puhta ja mobiilse konteineriveo suunas ning meil oli viiman e aeg Läänemere suurima sadaman a selles valdkonnas oma positsiooni kindlustada," sõnas Kaljuran d.
Uudne kontseptsioon
"Rail Garan ti kontseptsioon on tõeliselt uudne - kui siian i on kaupa täis konteinerid liikunud läänest itta, siis nende äriplaan on vastupidine - pakkuda ida-lääne suunalist vedu. Eesti saab sellega juurde veovahendeid ning muutub eksportijate jaoks atraktiivseks. Lihtsalt öeldes - Eestis tootjale tekib veovõimalusi juurde ja kauba viimine maailma muutub odavamaks," ütles Kaljuran d.
Konteineriterminali arendusprojekt hõlmas kokku 71 hektari suurust maa-ala Muuga sadamas, millest 27 hektarit valmistati konteineriterminali ja 44 hektarit tagalaalaks. Projekti raames rajati 378 meetri pikkune kai ning pikendati üht olemasolevat kaid saja meetri võrra. Lisaks ehitatakse sadama idaosa jaoks vajalik infrastruktuur ühendusteede ja kommunikatsioonide näol.
Tallinna Sadama kinnitusel on Rail Garan t üks Venemaa suuremaid tran spordifirmasid, mis ühendab 11 raudtee- ja konteineriveo ning ekspedeerimisfirmat. Rail Garan ti teenindavate kaupade põhiliigid on söe- ja metallurgiatööstuse tooraine ja toodan g, nafta- ja keemiatööstuse tooraine ja toodan g, vedelgaas, puistlast ja muu tööstuslik kaup, nagu näiteks suure diameetriga torud, autod, mineraalväetised ja teravili. Firma eesmärk on tõusta 2013. aastal Venemaa viie suurima tran spordifirma sekka. Rail Garan ti oman ikud on Venemaa suurärimehed Sergei Guštšin, Nikolai Falin ja Sergei Smõslov.
Taust
Tran siidikeskus
Oman ikud Anatoli Kan ajevi firma OÜ Kan tauro 92,89%, Seregi Artjomov 7,12%.
Artjomov on Tran siidikeskuse olulise tütarfirma Muuga CT juht ja väikeaktsionär.
Väärtus Möödunud aastal ilmunud Äripäeva Rikaste TOP 500 koostamisel hindasime Tran siidikeskuse väärtuseks 70 miljonit eurot.
Tütarfirmad:
Muuga CT (Tran siidikeskuse osalus 85%). Muuga sadamas tegutsev konteinerterminal.
AS Refetra (osalus 100%). Sadamaoperaator ja laoteenuseid pakkuv firma.
OÜ Varumees (osalus 100%). Vahendab sadamatöölisi stividoritöid tegevatele ja laoteenuseid osutavatele firmadele.
Baltic Scrap Terminal (osalus 50%). Tegeleb laevade, raudteevagunite ja muude tran spordivahendite teenindamisega, kauba laadimise, lossimise, käitlemise, ladustamise ja hoiustamisega.
TK Eurotrade OÜ (osalus 100%). Kuban dusfirma, mis vahendab kakaoubasid ja teisi kaupu. Toob Elevan diluuran nikult kakaoubasid Venemaale ja Balti riikidesse.
Katariina Krjutškova
Ajakirjan ik
Aivar Hundimägi
Peatoimetaja asetäitja
Комментариев нет:
Отправить комментарий