Riigikogu õiguskomisjon arutas nädala alguses töölepinguseaduse eelnõu (602 SE) muudatusi ning Eesti Ametiühingute Keskliidu rahvaalgatust „STOPP töölepingu seaduse muudatustele!“, millele andis allkirja 5325 inimest. Õiguskomisjon otsustas algatuse tagasi lükata ja saatis tööseaduse eelnõu rahva tahtest hoolimata teisele lugemisele. Ametiühingute Keskliit ja teised töötajate esindajad kogunevad 7. novembril, et arutada edasisi samme töötajate õiguste kaitseks.
06.11.2025
Rahvaalgatuses nõuavad ametiühingud, et
Riigikogus peatataks eelnõu arutamine ja see saadetaks tagasi Majandus- ja
Kommunikatsiooni Ministeeriumile, et alustada sisulisi läbirääkimisi
tööandjatega.
Ametiühingute Keskliidu juht Kaia Vask rõhutas: “On vaja,
et tööandjad ja ametiühingud saaksid tööseaduse eelnõu koos sisuliselt läbi
rääkida ja jõuda kokkuleppele, mis arvestab mõlema poole huve. Seekord on aga
otsused tehtud ilma töötajate esindajaid kaasamata ja ainult tööandjate soovidest
lähtudes.”
Vase sõnul pole valitsus pidanud kinni ka 2008.aastal
sõlmitud hea tahte leppest, mille järgi tööelu puudutavad otsused tehakse
kolmepoolselt – riigi, tööandjate ja ametiühingute koostöös. Kevadel lagunenud
valitsuskoalitsiooni järel on sotsiaaldialoog katkenud.
Tööandjad ja ametiühingud näevad eelnõud väga
erinevalt
Kuigi tööandjad on otse välja öelnud, et töölepinguseaduse
eelnõu on viimase kümne aasta parim tööõigusmuudatus, hoiatavad ametiühingud,
et eelnõu kahandab märkimisväärselt Eesti töötajate õigusi ja ohustab nende
sissetulekute stabiilsust.
Ametiühingute hinnangul ei vasta tõele ka tööandjate ning
ametnike väide, et paindliku tööaja kokkulepe vähendaks tulevikus võlaõiguslike
lepingute kasutamist. Nii osalise koormusega töölepingute kui ka paindliku
tööaja kokkulepete korral peab tööandja endiselt maksma vähemalt 270,60 eurot
sotsiaalmaksu kuus. Seega pole põhjust eeldata, et selliste lepingute osakaal
töösuhetes väheneks ka pärast eelnõu vastuvõtmist.
Iga töötaja sissetulek võib hakata sõltuma
tööandja suvast
Kui töölepinguseaduse eelnõu praegusel kujul vastu
võetakse, saab tööandja sõlmida paindliku tööaja lepingu ükskõik millise
töötajaga – mitte ainult nendega, kellel on seda tegelikult vaja, nagu
lapsevanemad, õppurid või vähenenud töövõimega inimesed. See tähendab, et ligi
600 000 Eesti töötaja tööaeg ja sissetulek võivad tulevikus hakata sõltuma
tööandja suvast.
Tõsi, õiguskomisjonis tehti eelnõusse ka mõned töötajatele
kasulikud muudatused:
- välja
jäeti punkt, mis oleks lubanud maksta noortele ja uutele töötajatele
madalamat tunnitasu,
- lisati
õigus nõuda suuremat töökoormust, kui inimene on pikalt töötanud üle
algselt kokkulepitud tundide.
Samas jäeti enamik töötajaid kaitsvatest ettepanekutest
siiski arvestamata. Näiteks sotsiaaldemokraatide ettepanek vabastada paindliku
tööajaga töötajad konkurentsipiirangust, et nad saaksid soovi korral töötada ka
teise tööandja juures, lükati komisjonis tagasi.
Lisaks soovitakse eelnõuga tõsta alaealiste lubatud
töötundide arvu alates 7-eluaastast ning vähendada graafikuga töötajate
iganädalast puhkeaega. See tähendaks tagasiminekut varasema, töötajatele
ebaõiglase korra juurde, mille järgi peab graafikuga töötajale tagama
järjestiku vaid 36 tundi puhkust nädalas.
Töötaja riskib ebakindla töö ja palgaga, võttes
samas ettevõtlusriskid enda kanda
Eesti Ametiühingute Keskliidu hinnangul annab seaduseelnõu
tööandjatele liiga suure vabaduse muuta töötajate töökoormust lühikese
etteteatamisega ja kohandada tööjõukulusid oma äranägemise järgi. Töötajate
jaoks tähendab see aga paindlikkuse asemel suuremat ebakindlust, nõrgemat
õiguskaitset ja raskusi sissetulekute planeerimisel.
Töölepinguseaduse eelnõu teine lugemine toimub Riigikogus
12. novembril ning lõpphääletus võib aset leida juba 19. novembril. Seaduse
vastuvõtmiseks piisab Riigikogu häälteenamusest.
Eesti Ametiühingute Keskliit ja teised töötajate
esindusorganisatsioonid kogunevad 7. novembril, et otsustada edasised sammud
töötajate õiguste kaitseks.
Комментариев нет:
Отправить комментарий