Uus tööseadus toob mitu suurt muudatust

Valitsusliit tahab üle vaa­da­ta kehtiva tööseaduse. Mõned kavandatavad muudatused on juba teada, kuid suurima mõjuga kohenduste üle käivad veel tulised vaidlused.

Liina Laks, majandusajakirjanik

19. mai 2023, 00:01

https://majandus.postimees.ee/7777866/uus-tooseadus-toob-mitu-suurt-muudatust

Valitsus pani koalitsioonileppesse kirja kõikide Eesti töötajate ja tööandjate jaoks olulise punkti: «Muudame töötamise regulatsiooni kaasaegseks ja paindlikuks. Töötamist puudutavad seadused peavad kohanduma töötamise muutunud olemusega, kaasama tööturule võimalikult palju inimgruppe ning võimaldama paindlikku töökoormust ja -korraldust, tagades sotsiaalsed garantiid.» Aga mida see tähendab?

Paindlikust töötamisest on räägitud aastaid, kuid sellest saab iga asjaosaline isemoodi aru. Tasapisi on muudatusi siiski juba tehtud. Näiteks lisati mullu tööseadusesse niinimetatud iseseisva otsustuspädevusega töötaja mõiste – see tähendab, et töötaja ise otsustab, kui palju ta iga päev või iga nädal töötab, ning tema tundide üle ettevõtja arvestust pidama ei pea. Samuti lisandusid seadusesse punktid kaugtöö tegemise kohta.

«Uue valitsuse soovil liiguvad töövaldkonna teemad (töösuhted, töökeskkond, tööhõive ja võrdne kohtlemine) sotsiaalministeeriumist majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumisse. Selline lähenemine suurendab töövaldkonna tugevamat seostamist ettevõtlusmaastikuga,» ütles sotsiaalministeeriumi töösuhete ja töökeskkonna osakonna juhataja Seili Suder. «Ministeerium jätkab ka senist kolmepoolset sotsiaaldialoogi tööandjate ja töötajate esindajatega. Hetkel arutavad sotsiaalpartnerid töötasu alammäära põhimõtete üle, et neid siis koos minister Tiit Riisaloga kokku leppida. On teada, et edaspidiselt soovivad tööandjate ja töötajate ühendused ministriga läbi rääkida erinevaid küsimusi, sealhulgas tööaja paindlikkus, riigipühal töötamine ja muu,» ütles Suder.

Uus aeg nõub uut seadust

Juba praegu katsetatakse kaubanduses niinimetatud muutuvtunnikokkulepet: lisaks kokkulepitud tööajale tohib osalise ajaga töötaja (töökoormus 12–32 tundi nädalas) teha seitsme päeva jooksul kuni kaheksa tundi lisatööd. Ületunnitasu hakkaks jooksma alles üheksandast lisatunnist.

«Peagi liigub ministeeriumist partneritele kommenteerimiseks ka muutuvtunnilepingute analüüs, kuhu oodatakse tagasisidet. Muutuvtunnid võeti paindliku tööaja vormina kasutusele jaekaubanduses 2021.aastal ning tegemist on tähtajalise töölepingu seaduse regulatsiooniga. Nüüd on aeg teha järeldusi ja kaaluda, mis regulatsioonist tulevikus saab. Lisaks on ministril laual hulgaliselt EL teemasid, sh arutelud platvormitöötajate ja sotsiaaldialoogi tugevdamise osas, järgmistel aastatel tuleb asuda tegelema palgavõrdsuse ja palkade läbipaistvusega ja muuga,» ütles Suder.

Muutuvtunnikokkuleppeid peab vajalikuks ka tööandjate keskliidu juht Arto Aas: «Tööõiguse regulatsioon vajab kaasajastamist nii muutunud töötamise tõttu kui ka Eestis valitseva tööjõukriisi tõttu.» Tema hinnangul ei kao traditsioonilised töötegemise viisid küll kuhugi, kuid lisandub paindlikkus nii tööajas kui ka -kohas. «Uued põlvkonnad näevad tööd ja töötamist senisest erinevalt ning paindliku töösuhte seadustamine võimaldaks kaasata tööturule rohkem inimesi ja annaks töölepingu alusel sotsiaalsed garantiid ka neile, kes töötavad praegu teiste lepinguvormide alusel.»

Vaidlus käib ka alampalga üle

Praegu vaidlevad tööandjad ja ametiühingud kõige tulisemalt alampalga üle. Nimelt soovisid sotsiaaldemokraadid kehtestada alampalgapõhimõtte, mille järgi oleks Eestis alampalk 60 protsenti riigi mediaanpalgast. Eesmärk oli selleni jõuda nelja aasta jooksul.

Kuna parasjagu käivad ühtlasi riigieelarve arutelud, liigutakse rööbiti edasi ka harilike alampalgakõnelustega, et sügiseks oleks juba võimalik arv olemas, millega riigieelarve koostajad arvestada saaksid. Alampalk on tänavu 725 eurot bruto. Mediaanpalk oli statistikaameti andmetel 2022. aasta neljandas kvartalis 1478 eurot. Kui valimislubadus ellu viidaks, tähendaks see alampalga tõusu 887 euroni.

Praeguse seaduse probleemina tõi Aas välja, et kitsaskohad tulevad välja olukordades, kus soovitakse teha lühikesi tööotsi, mitte end pikalt ühe tööandjaga siduda. «Selleks kasutatakse tihti näiteks võlaõiguslikke lepinguid. Need jätavad aga töötajad ilma sotsiaalse kaitseta,» näitas Aas, kus tema muutusi näha tahaks.

Ja muutuvtunnikokkulepe: siin tahaks Aas, et tööleping võimaldaks töökoormuse paindlikumat kokkuleppimist. «Tööaja paindlikkus on eriti aktuaalne just neile, kes ei saa täistööajaga töötada näiteks lähedase hoolduse, õpingute või teise töökoha tõttu või tervislikel põhjustel,» rääkis Aas.

Kuidas muutuvtunnikokkulepet laiendada plaanitakse, ei ole veel täpselt teada. Tehniliselt võib seda meetodit üles ehitada ka nii, et ühelt poolt saab töötaja justkui rohkem võimalusi töö tegemiseks, teisalt aga võib ta kaotada lisatasudes, kui muutuvtunniperiood liiga pikaks venitatakse. Kui praegu kehtib üldjuhul põhimõte, et summeeritud tööaja arvestusperiood on üks kuu ja ületunnid tuleb perioodi lõpus hüvitada 1,5-kordselt, siis kui seadus väga paindlikuks tehakse, saab inimeste graafikut sättida nii, et nad saavad pikema perioodi korral nii palju vaba aega, et ületunde ja seega ületunnitasu justkui ei tekigi.

Paindliku töösuhte seadustamine annaks töölepingu alusel sotsiaalsed garantiid ka neile, kes töötavad praegu teiste lepinguvormide alusel.

Sotsiaalministeerium, mis tööseadusega tegeleb, koostab parasjagu uuringut muutuvtundidega töötamise kohta. Kui need andmed käes, saab vaadata, kuidas seadusandlusega edasi liigutakse, selgitas sotsiaalministeeriumi meediasuhete nõunik Riina Soobik. Aga tööseadus muutub ikka: näiteks tulevad uued Euroopa Liidu regulatsioonid, mis puudutavad palgavõrdsust ja palkade avalikustamist. Samuti tuleb kauaoodatud muutus noortele emadele: kui seni maksti emale tööle minnes haigushüvitist miinimumpalga alusel, siis tulevikus võetakse aluseks naise tegelik varem teenitud palk. Siin peaks seadusemuudatus edasi liikuma augustikuus.

Ettevaatust maksudega

Aas rääkis, et tööandjate vaatest on veel kaks valupunkti: välistööjõud ja tööjõumaksud. «Välistöötajate kaasamise piirangud on Eestis arenenud maailma ühed karmimad, mistõttu oleme teiste riikidega võrreldes kehvemas konkurentsiolukorras.»

Kui praegu otsib valitsus eelarveaukude lappimiseks abi inimeste maksukoorma suurendamisest, siis Aas toob välja, et Eesti juba niigi kõrged tööjõumaksud kvalifitseeritud tööjõudu siia meelitada ei aita. «Vajalike oskustega töötajate puudus ja kõrged tööjõumaksud tähendavad Eestisse loomata jäänud või siit ära kolitud töökohti, olematut palgakasvu ja maksutulu riigieelarves. Kui tahame olla kasvava majanduse ja heaoluga riik, vajame selleks paindlikke regulatsioone, täiendavaid töökäsi ning pikaajalist plaani, mil moel tagada piisavalt tarku töötajaid.»