: kõik on mitu korda kallim, aga
ministrid laulavad ikka kiidulaulu
Küll me oleme tublid, ei jõudnud
Reformierakonna ministrid eile end ja Rail Balticu projekti ära kiita.
Liina Laks,
ajakirjanik
Kuid arvud näitavad midagi muud:
ajakavast ollakse vähemalt viis aastat maas, koguprojekt on läinud neli korda
kallimaks, Eestil on puudu vähemalt 1,8 miljardit eurot, raha ei ole ja pole ka
teadmist, kuna ja kas üldse Rail Baltic tuleb.
Kolme Balti riigi riigikontrollid tegid eile
ühisavalduse, milles tutvustasid ühise raudteeprojekti üsna nutust seisu.
Raudteed, mis pidi kasutusvalmis olema juba 2025. aastal, pole hakatud õieti
ehitamagi. Enamgi veel, kui algselt pidi projekt maksma kokku 5,8 miljardit
eurot, siis nüüdseks on hind kerkinud juba ligi 24 miljardit eurot. Boston
Consulting Groupi kõige mustemas nägemuses on hinnasilt jõudnud 32 miljardi
juurde.
Palju raha puudu on?
Riigikontrolörid leiavad, et sõltuvalt
sellest, mis ulatuses raudtee lõpuks tuleb, on puudu 10–19 miljardit eurot ja
häda on selles, et pole teada, kust raha saada.
Eestil on vaja projekti lõpetamiseks 2,7
miljardit. Kui selles loos midagi positiivset otsida, siis Läti ja Leedu
seisavad veel suurema rahaprobleemi ees kui meie.
Kui aga negatiivset, siis meenutab
riigikontrolör Janar Holm, et Eesti on
Rail Balticu tagumine ots ja kui teised oma osa valmis ei saa, siis Eesti
osal üksi mõtet pole.
Kust neid summasid saada, ei tea – seni on
töid rahastanud peamiselt Euroopa Liit. Kokku on projekt saanud 2,8 miljardit
eurot, aga naljaga pooleks on suurest raudteest praegu näha vaid looduses
seisvaid loomade ökodukte.
Kui vahepeal on üritustel jagatud sümboolseid
Rail Balticu pileteid 2030. aastaks Euroopasse sõiduks, siis nüüd on selge, et
sellist asja ei tule. Sest üks asi on see, et raudtee-ehitus on kõvasti ajast
maas, aga Holmi andmetel võtab rongide tellimine aega 8 aastat ja kui see
tänasele otsa liita, jõuame kiiresti aastasse 2032, aga neile pole keegi veel
mõtlemagi ega võimalikku maksumust kokku arvutama hakanud. Küsimus pole aga
ainult rahas: kolme Balti riigi koostöö on raporti järgi olnud kehvakene,
projektijuhtimine pehmelt öeldes vilets.
Michal ei jõudnud meie tublidust
ära kiita
Selliste sõnumite tõttu kutsus president Alar
Karis rahandusminister Mart Võrklaeva ja kliimaminister Kristen Michali
(mõlemad Reformierakonnast) kolmapäeval Kadriorgu aru andma, mis selle asjaga
toimub.
Karis rõhutas oma kõnes, et deklaratsioonid on Balti riikide
poliitikutel ilusad olnud, aga fakt on see, et raudteeehitus on takerdunud.
Karis märkis, et kui varasemalt on projekti
rahastatud Euroopa Liidust, siis ei tasu arvata, et samas mahus asi jätkuks.
Seda andis mõista Rail Baltic ise esmaspäeval Riias toimunud kohtumisel, kus
öeldi, et Euroopast on raha küll küsitud, kuid konkurents on tihedaks läinud.
Lisaks esitas Karis küsimuse, kas on vaja
parlamendisaadikutelt uut mandaati küsida raudtee kohta, sest kulude ja ajakava
säärane muutus nõuaks ehk juba uute otsuste tegemist. Need kulud pole veel
kõik: riigikontrolöri andmetel tuleks hakata raudteed igal aastal 60–80
miljoniga riigieelarvest doteerima.
«Kas projekti poolelijätmine on üks lahendus ja kui me seda
lahenduseks ei pea, siis mis on lahendused?» küsis Karis.
Seepeale hakkas nalja saama.
Rail Balticu lõpust ei tahtnud ministrid
midagi kuulda, Michal torkas, et loodab, et see oli presidendil retooriline
küsimus.
«Kallinemine on tavaline,» ütles Michal Rail
Balticu hinna neljakordistumise kohta. «Miks on edasi lükkunud, sellest saab
raportist lugeda, osa on objektiivsed põhjused, teistega saab edasi liikuda,»
lisas Michal.
Ta ütles, et Eesti on olnud tublim kui teised
Balti riigid ja tänas raudteetegijaid.
Michali sõnul Eestis raudteeprojekti hinna
neljakordistamisest rääkida ei saa. Raportis toodi aga välja, et kui 2017.
aastal pakuti Eesti osaks 1,35 miljardit, siis nüüd tuleb kokku maksta 4,03
miljardit.
«Vaheülevaated on väga vajalikud. Meie tublidus otsa ei saa. Kui vaadata
Euroopa kaarti, siis ei ole meil ka teist varianti kui see lõpuni ehitada,»
ütles Michal.
Ministrid on seda meelt, et raudtee tuleb
igal juhul, pole variantigi.
Mis rahastuse leidmisse puutub, ütles
Võrklaev: «Kuna oleme projekti juhtinud päris edukalt, pole meile üllatus, et
projekt on kallimaks läinud. Kui enne oli 1,8, siis nüüd on 3,1, nii et
neljakordistumist meil pole.»
Rahandusministri sõnul on puudu ca 900
miljonit eurot ja lahendusi peaks otsima ettevõte, kes Rail Balticut rajab –
ehk siis Rail Baltic Estonia OÜ.
Tema sõnul oleks lahendusteks näiteks laenu
võtmine tulevaste tulude vastu või ettevõtte börsileviimine.
«Ei saa olla nii, et läheb kallimaks ja riik olgu hea ja andku
raha,» lisas Võrklaev. «Meil ei ole kaks miljardit
puudu, meil on täitsa plaan olemas,» lisas Võrklaev.
Michal tõi välja konkreetsemad arvud: Eesti
on tema sõnul selles rahastusperioodis saanud orienteeruvalt 700 miljonit,
lähiajal lisandub 400–450 miljonit ja sellele loodetakse veel lisa saada. Kokku
1,3–1,4 miljardit.
«Järgmisest rahastusperioodist ei eelda me
vähem,» ütles Michal, kes näitas üles hulga suuremat optimismi kui
riigikontroll ja Rail Baltic ise.
Presidendi nägemuses peaks aga eurorahade asjus hakkama tööd
tegema ja Euroopa volinikega suhtlema meie ametnikud-poliitikud, et raha koju
tuleks.
«Sel aastal on olnud hanked planeeritust
odavamad, mida juhtub harva. See annab indikatsiooni, mida oleme proovinud
öelda, et mida tempokamalt tegutseda, seda odavama hinnaga saame,» ütles
Michal.
Oodatakse valget rongilaeva
Dotatsioonidest ja rongidest ei taha ministrid
aga midagi kuulda, püüdes pareerida, et lastagu nüüd põhitrass ära ehitada,
ärgem viigem fookust mujale. Rahandusministrilt küsiti, kas igal aastal hakkab
raudtee vajama 60–80 miljonit dotatsiooni.
Võrklaev ütles, et see oli riigikontrolli
auditis ja tema ei tea ning et me ei räägi dotatsioonist, vaid käigushoidmise
kuludest, aga et ühel hetkel peaks kauba- ja reisijateveod kulud tagasi tooma.
Ajakirjanike küsimuse peale, miks eraraha siia projekti tulema peaks, kui riigi
dotatsioon ees on, vastas Michal, et Prantsusmaal niimoodi metrood
ehitataksegi.
Aga kust siis rongid saada ja millal sõitu
teha saab?
Michal ütles, et nende nägemuses tuleks
Baltikumi operaatorfirma koos oma rongidega. Kust või kes – vaat seda ei tea.
Aga variant on ka see, et iga riik hakkab ise oma lõike käigus hoidma.
Küsimusi, mille peale poliitikud vingerdama
hakkasid, oli veelgi. Kui uuriti, miks majandus- ja
kommunikatsiooniministeerium ja nüüd kliimaministeerium ei ole kõik need aastad
kulude kiirele kasvule RB projektis reageerinud, vaid lasknud nii-öelda köiel
lohiseda, hakkas Michal praeguseid Rail Balticu juhte kiitma, ignoreeris
küsimust kulude kohta ja andis mõista, et probleemid olid mingite teiste
juhtidega ja probleemide kohta peab neilt küsima – justkui poleks Reformierakond
suurema osa Rail Balticu projekti ajast valitsuses olnud.
President oli siin oluliselt karmim ja ütles, et kui ikka
raudtee pole valmis 2025–2026, nagu lubati, siis on köis lohisema lastud.
Ja selline projektijuhtimine on tekitanud inimestele lisakulusid.
Комментариев нет:
Отправить комментарий