WSJ: Ropendav 78-aastane sandistavat
sadamastreiki vedamas
Paul Bergerajakirjanik, WSJ, 3. oktoober 2024, 15:08
Inglise keelest tõlkinud Urho Meister
https://wallstreetjournal.postimees.ee/8108164/wsj-ropendav-78-aastane-sandistavat-sadamastreiki-vedamas
«Ilma
minu inimesteta ei liigu siin riigis miski!»
Kell oli teisipäeval just kesköötundi löönud, kui Harold
Daggett New Yorgi ja New Jersey sadamaala väravas oma ametiühingulasi
lahingusse kutsus.
«Me näitame nendele aplatele värdjatele, et ilma meieta nad
ellu ei jää!» hüüdis Daggett oma roppustest kubisevas kõnes, saateks kestvad
kiiduavaldused.
Idaranniku sadamatöölisi ühendava International
Longshoremen's Associationi (ILA) president on 78-aastane Daggett juba
neljandat ametiaega.
Daggetti sihikul on selle ilma suurimad ookeanivedajad
Euroopas ja Aasias, kelle kasumid pandeemiatormides ja tarneketikriginas
kõvasti kerkisid.
Daggett – õlad nooruspõlve transatööst laiad ja hääl
arvukatest kihutuskõnedest käre – üritab ühendada kõigi maade sadamatöölisi
võitluseks oma ameti automatiseerimise vastu ning koondada ridu suurlahinguks
kaubandustandril.
«Varsti ehmatavad inimesed end istukile ja taipavad, kui
tähtis on sadamatöölise töö,» ütles Daggett kohapeal WSJ reporterile. «Nad ei
saa enam autosid müüa. Neil pole enam, millega poeladusid täita. Ilma minu
inimesteta ei saa nad siin riigis s***agi tehtud. Ja ammu oli aeg, et see neile
kohale jõuaks.»
Viimase kuueaastase lepingu lõppedes kohaliku aja järgi
kell 00.01 juhatas ta sisse ILA esimese idarannikupikkuse sadamastreigi ligi 50
aasta jooksul.
Oma kollektiivseid muskleid on ametiühingud näidanud juba
pandeemiast peale. Paremate palkade ja töötingimuste eest on nad barrikaadidele
kehutanud tervishoiu, lennunduse ja autotootmise – toonitades, et töötajad tõid
oma ettevõtted Covid-19 tormidest läbi, kuid peavad nüüd pealt vaatama, kuidas
inflatsioon palgaraha pureb.
Riske on Ameerika tarbijatele kätkenud iga tööseisak ja
streigiähvardus. Sellist haaret nagu sadamatöölistel pole USA majandusele aga
just paljudel sektoritel.
Konteinerlaevadega veetakse kohale pea kõik, mida
ameeriklased söövad, selga panevad või pruugivad – alates T-särkidest ja
toiduainetest kuni sohvade ja sõidukiteni. Umbkaudu 60 protsenti
konteinerkaubandusest kulgeb idaranniku ja Mehhiko lahe sadamate kaudu, kus
Daggetti töölised laadisid mullu maha 588 miljardi dollari jagu importtavaari.
Daggett loodab, et kui ta kaubanduse USA viljaimpordist
kuni toormete ja valmistoodete ekspordini kinni pigistab, saab
laevandushiiglastelt kopsaka palgatõusu välja kangutada.
Seejuures on Daggetti palganõudmised alles eeltingimuseks
aruteludeks teistel teravatel teemadel nagu sadamatööde automatiseerimine.
Praegu põmmutab ta 77-protsendise palgatõusu suunas kuue
aastaga, mis tõstaks tunnitasu 39 dollarilt 69 peale. Esimese hooga pakkusid
sadamaülemad ja laevafirmad ligi 40 dollarit. Valge Maja esmaspäevase surve
peale paisutati pakkumist 50 dollarini.
Daggett ütles, et sellest ei piisa ning streik kestab, kuni
tema nõudmised täidetakse.
Laevandusametnikud usuvad, et Daggett tahab end selle
viimase lepinguga ajalukku kirjutada. Hiljuti tõmbas ILA lina tema ausambalt
ametiühingu New Jersey peakorteri ees.
Terve viimase aasta on Daggett rääkinud ILA viimasest
rannikupikkusest streigist aastal 1977. Tundevärinaga on ta meenutanud, kuidas
läänerannikule sai sõidetud, et takistada kõrvale juhitud laevu oma laadungit
sinna poetamast.
Ühtlasi on Daggett hoiatanud, et kui Bideni
administratsioon töölised föderaalseaduse väega sadamakaile tagasi surub,
hakatakse seal sihikindlalt venitama. «Me sandistame teid,» ütles ta.
Daggetti liikmed töötavad sadamates Maine'ist Texaseni ning
hõlmavad lõunaosariike, kus ametiühingud juba aastakümneid kiiret vähikäiku on
teinud. Taustalt Queensi poiss, peegeldab Daggett kõigiti New Yorgi sadamaalade
koloriitset ajalugu. USA mereväelasena jõudis ta Vietnamis ära käia, enne kui aastal
1967 sadamamehaanikuna esimese töökoha leidis. Järgnes tõus ametiühinguredelil
ja 1998. aastal oli ta juba Newarki sadamas mehaanikute president.
Aeg-ajalt on Daggetti ametiühingutöö pälvinud võimude
tähelepanu, kes on süüdistanud teda sidemetes kuritegelike jõukudega, mida ta
eitab. Aastal 2005 oli ta Brooklynis kohtu all koos teise ILA ametniku ja
väidetava gängsteriga. Neid süüdistati ametiühinguhüvede lepingute suunamisest
firmadele, kes maksid meelehead organiseeritud kuritegevusele.
Tunnistajad ütlesid seal, et Daggett tõusis ILA ridades oma
sidemete tõttu Genovese maffiaperekonnaga. Daggett rääkis omakorda, kuidas
keegi gängster teda kunagi püstoliga ähvardas. Ta ütles, et kardab
maffiaperekondi ning üritab neid iga hinnaga vältida.
Kõik kolm kuulutati süütuks. Lawrence Ricci, väidetavalt
Genovese maffiapere liige, läks kohtuistungi käigus kaduma. Tema laip leiti ühe
auto pagasnikust, mis oli pargitud restorani Huck Finn Diner ette New Jerseys
Unionis.
Esimest korda valiti Daggett ametiühingujuhiks aastal 2011.
USA tööministeeriumi paberite järgi teenis ta mullu ILA
liidrina 728 694 dollarit ning Newarki sadama mehaanikute osakonna
emeriitpresidendina 173 040 dollarit lisaks. Mõlemas ühingus on kõrgel kohal ka
tema poeg Dennis, kes teenis kokku üle 700 000 dollari.
Teisipäeva varahommikul New Jersey Elizabethi
kaubaterminalist liikuma hakates andis Daggett oma ebatsensuursel moel mõista,
et valmistuda tuleb kurnamissõjaks.
«Mingit k***di kristallmuna mul jalge vahel ei ripu, aga
seda ma sulle ütlen, et väga pikaks läheb.»