Suur
logistika-uuring: kaubavedu Eesti kaudu on naabritega võrreldes ülikallis ning
ettevõtja-vaenulik
28.02.2017,
08:00
Ann -Marii
Nergi
Müstilised vahed: kui raudtee infrakulu 1 km kohta Soomes
on 15 eurot, siis Eestis on see 41 eurot
Logistika ja
transiidi assotsiatsiooni tellitud uuring Eesti logistikasektori käekäigust ja
see võrreldes naabritega kinnitab, et kaubavedudega tegelev sektor on Eestis
sisuliselt vabalanguses.
Samal ajal kui
kaubaveod on kukkunud ka naaberriikides Soomes, Lätis ja Leedus, siis suurimad
kukkumised on ikkagi ette näidata Eestil. Näiteks raudteedel on perioodil
2008-2014 langenud kaubaveod kõigis Eesti lähiriikides, kuid kõige enam Eestis
ehk 41 protsenti. Samuti on veosekäive samal perioodil Eestis langenud
oluliselt rohkem kui lähiriikides.
Ka sadamate puhul püstitab Eesti
negatiivseid rekordeid. Kuigi Läänemere idakalda riikide sadamate
koondkaubamaht on püsinud 2015. aastal eelmise aastaga samal tasemel, on Eesti
sadamate kaubamaht oluliselt vähenenud - suurima languse tegid Sillamäe ja
Tallinna sadam. Kaubavedu Eesti sadamates oli 2015. aastal ligikaudu 35
miljonit tonni, mis on 19,8% vähem kui 2014. aastal.
Raudteeinfrastruktuuri
ülikõrgeid kulusid näitab ilmekalt uuringu läbiviija PwC toodud näide, millest
selgub, et keskmine kulu 1 kilomeetri kohta on Eestis 41,8 eurot, Lätis 20,7
eurot ja Soomes vaid 15,3 eurot/km kohta.
"Raudteeinfrastruktuuri
kulukuse võrdluseks oleme valinud kõikides riikides ühepikkuse teekonna,
milleks on 210 km, mis illustreerib teekonna pikkust Narva piirilt Muuga
sadamani.
Eestis on raudtee kasutustasu vedellasti transportimisel
vastaval raudteelõigul 8784 eurot, mis on lähiriikidega võrreldes oluliselt
kallim," näitab
uuring.
Lätis on raudtee kasutustasu 4 347 eurot ning Soomes 3 207
eurot.
Samuti
on raudteeinfrastruktuuri keskmine kulu 1 tonni vedellasti kohta kõige kõrgem
Eestis, kus see on 2,4 eurot, Lätis 1,2 eurot ja Soomes vaid 0,9 eurot.
Lisaks toob
uuring välja, et hoolimata ülikõrgetest kasutustasudest on Eesti raudteel
probleeme läbilaskevõimega, sest eelkõige reisirongiliikluse kasvuga ei mahu
vähesedki kaubarongid raudteel liiklema.
"Eriti
kriitiline on olukord lõigul Keila-Valingu-Pääsküla ning lõigul
Tallinn-Ülemiste, kus kaubavedu on sisuliselt halvatud," nendib uuring.
"Nendel
lõikudel on eelisõigus reisirongidel, mis toob kaasa liiklemispiirangud
kaubavedudele. Hetkel kehtiv metodoloogia tingib olukorra, kus
reisijateveo-ettevõtetel on teoreetiliselt võimalik broneerida rohkem
läbilaskevõimet kui nad reaalselt kasutavad ning läbilaskevõime ülebroneerimine
ei ole rahaliselt demotiveeritud. Kaubavedajatele toob see aga kaasa
täiendavaid kulusid nagu näiteks öösiti opereerimine ning varade ebaefektiivne
kasutamine."
See leht on
trükitud DELFI internetiväravast
Aadress
http://arileht.delfi.ee/archive/article.php?id=77375874
Комментариев нет:
Отправить комментарий