В годовом исчислении средняя зарплата в третьем квартале 2023 года выросла на 10,4%.

Средняя зарплата в Эстонии в третьем квартале превысила 1800 евро

https://rus.err.ee/1609174276/srednjaja-zarplata-v-jestonii-v-tretem-kvartale-prevysila-1800-evro

ЭКОНОМИКА 24.11.2023 08:13

По данным Департамента статистики, в третьем квартале 2023 года средняя месячная брутто-зарплата составила 1812 евро.

В годовом исчислении средняя зарплата в третьем квартале 2023 года выросла на 10,4%.

Наиболее высокие зарплаты платили в сферах информации и связи (3222 евро), финансовой и страховой деятельности (2813 евро) и в энергетике (2376 евро).

Наиболее низкой средняя зарплата была в сфере услуг по проживанию и питанию (1197 евро), в сфере предоставления прочих видов услуг (1202 евро) и в сфере операций с недвижимостью (1265 евро).

Больше всего средняя месячная брутто-зарплата выросла в сфере образования (18,2%), а также в сфере здравоохранения и социальных услуг (14,95%).

Медианная зарплата, т.е. показатель заработной платы, меньше и больше которого зарабатывает равное количество людей, в третьем квартале 2023 года составила 1500 евро, что на 11,2% больше, чем в том же квартале прошлого года.

Данные о средней зарплате основаны на данных из регистра трудовой занятости Налогово-таможенного департамента и деклараций о подоходном и социальном налоге.

Средняя зарплата по уездам, III квартал 2023 года. Автор: Statistikaamet

Редактор: Андрей Крашевский

Инспекторы ITF во всем мире бьют тревогу!

К сожалению, многие представители правительств и промышленности отказываются прислушаться к этому предупреждению.

Danica Crewing Specialists, довольно авторитетная фирма по управлению судами, провела исследование по правам человека и комплексной проверке.

«Опрос Danica Crewing Specialists показал, что 36% респондентов, представленных на мировом рынке крюинга, заявили, что их зарплата не выплачивалась вовремя – рост на 7% с 2021 года – при этом 8% заявили, что не получили зарплату в полном объёме.

Вызывает тревогу тот факт, что 23% моряков, принявших участие в опросе Danica Crewing Specialists, заявили, что во время своих недавних рейсов они испытывали нехватку еды и питьевой воды».

Именно по этому поводу бьют тревогу инспекторы ITF.

Давно пора государствам флага и порта встать на защиту моряков.

Признавая, что эксплуатируемые работники не имеют права голоса, потому что они опасаются за свою трудовую занятость.

Пришло время государствам флага и порта встать на сторону #seafarers вместо того, чтобы допускать некачественное и жестокое обращение на борту торговых судов мира.

Спасибо Danica Crewing Specialists за попытку пролить свет на тёмные углы нашей индустрии", - пишет Peter Lahay на своей странице в ФБ

 

Исследование показало, что рынок трудоустройства экипажей склонился в пользу моряков

Danica Crewing Specialists обнародовала результаты своего последнего опроса моряков, которые ясно показывают, что заработная плата мужчин и женщин, работающих в море, растет.

Sam Chambers

November 21, 2023

https://splash247.com/survey-finds-crew-employment-market-has-tipped-in-favour-of-seafarers/?

Зарплаты выросли «как минимум» на 10% с тех пор, как последний опрос проводился два года назад, когда Danica Crewing Specialists почувствовала, что рынок найма экипажей склонился в пользу моряков.

Зарплаты старших офицерских чинов выросли примерно на 10–15%, независимо от национальности, по сравнению с результатами 2021 года.

Особенно хороши показатели зарплат среди четырех высших чинов на сухогрузных судах.

Другие выводы опроса включают интересную новость о том, что разрыв в заработной плате между филиппинскими и восточноевропейскими офицерами сокращается, в то время как индийские старшие офицеры сухогрузов получают зарплату на 10% выше, чем их восточноевропейские коллеги.

Рост зарплат является наиболее распространенной причиной перехода моряков в судоходные компании, говорится в исследовании.

«Мы наблюдаем спираль роста заработной платы, которую мы наблюдали накануне предыдущего финансового кризиса. Основной причиной такого повышения заработной платы является сочетание общей нехватки компетентных моряков и лучшего финансового положения большинства владельцев судов, что делает работодателей более щедрыми на вознаграждение», — сказал Хенрик Йенсен, генеральный директор Danica Crewing Specialists.

«И, учитывая избыток предложений о работе, моряки могут позволить себе быть придирчивыми».

Нехватка моряков более очевидна в определенных разрядах.

Опрос Danica показал, что боцманы, повара и слесари пользуются большим спросом, в результате чего зарплаты выросли на 10%, в то же время зарплата украинских слесарей выросла на 30% из-за огромного дефицита специалистов.

В условиях такой сильной конкуренции за укомплектованность экипажей судовладельцы должны обеспечить хорошее обращение с моряками.

Тем не менее, опрос Danica показал, что целых 36% респондентов, представленных на мировом рынке крюинга, заявили, что их зарплата не выплачивалась вовремя – рост на 7% с 2021 года – при этом 8% заявили, что не получили зарплату в полном объёме.

Вызывает тревогу тот факт, что 23% моряков, принявших участие в опросе Danica, заявили, что во время своих недавних рейсов они испытывали нехватку еды и питьевой воды.

Для участия в опросе были приглашены 64 354 моряка из базы данных кандидатов Danica Crewing Specialists.

В общей сложности откликнулись 6228 моряков, что сделало это исследование одним из самых обширных в отрасли.

The worlds ITF Inspectors have been sounding the alarm!

Sadly loads of decent government and industry types refuse to heed the warning.

Now Danica Crewing Specialist, a pretty reputable ship management firm, have done their Human Rights and Due Dilligence survey.

“The Danica survey revealed that as many as 36% of the respondents, drawn from the worldwide crewing marketplace, claimed their salary was not paid on time – a rise of 7% since 2021 – with 8% saying they did not receive their salary in full.

Worryingly, 23% of seafarers who responded to the Danica survey said they had experienced a shortage of food or drinking water during their recent voyages.”

This is what ITF Inspectors have been sounding the alarm about.

It is long past time that Flag and Port States put their foot down in defense of seafarers.

Recognizing these exploitable workers do not have a voice because they fear for their employment.

It is time for flag and port states to come down on the side of #seafarers instead of enabling substandard and cruel treatment onboard the worlds merchant ships.

Thank you #Danica for this effort to shine a light into the murky cracks of our industry“, - writes Peter Lahay on his Facebook page

 

Survey finds crew employment market has tipped in favour of seafarers

Danica Crewing Specialist has revealed the results of its latest seafarer survey, which clearly show wages for men and women working at sea are on the up.

Sam Chambers

November 21, 2023

https://splash247.com/survey-finds-crew-employment-market-has-tipped-in-favour-of-seafarers/?

Salaries are up by “at least” 10% since the last survey was carried out two years ago with Danica sensing the crew employment market has tipped in favour of seafarers.

Across senior officer ranks salaries have increased some 10-15%, regardless of nationality, compared to results from 2021. Salary figures are particularly strong for the top four ranks on dry cargo vessels.

With a surplus of job offers, seafarers can afford to be picky

Other takeaways from the survey include the interesting news that the wage gap is narrowing between Filipino and Eastern European officers, while Indian senior officers on dry cargo vessels are receiving salaries 10% higher than their Eastern European counterparts.

Salary rise is the most common reason for seafarers switching shipping companies, the survey indicates.

“We are witnessing a wage spiral like we saw leading up to the previous financial crisis. The root cause for these wage increases is the combination of a general shortage of very competent seafarers and a better financial situation for most vessel owners which is making employers more generous with remuneration,” said Henrik Jensen, CEO of Danica Crewing Specialists. “And, with a surplus of job offers, seafarers can afford to be picky.”

Seafarer shortages are more evident in certain ranks. The Danica survey identified bosuns, cooks and fitters as being in high demand, with salaries up 10% as a result, while Ukrainian fitters have had pay increases of up to 30% due to a huge shortage.

In the face of such strong competition for crew, owners must ensure their seafarers are treated well. Yet the Danica survey revealed that as many as 36% of the respondents, drawn from the worldwide crewing marketplace, claimed their salary was not paid on time – a rise of 7% since 2021 – with 8% saying they did not receive their salary in full.

Worryingly, 23% of seafarers who responded to the Danica survey said they had experienced a shortage of food or drinking water during their recent voyages.

The 64,354 seafarers in Danica’s database of applicants were invited to participate in the survey. In total, 6,228 seafarers responded making it one of the broadest surveys of its kind in the industry.

SÕLMKÜSIMUS ⟩ Miks eestlased streigivad justkui moepärast?

SÕLMKÜSIMUS ⟩ Miks eestlased streigivad justkui moepärast?

Streigid lennuliikluses ja ühistranspordis on eestlastele ebamugavusi tekitanud vist rohkem võõrsil kui kodus. Samal ajal, kui Soomes käib pea kuuajaline streigilaine, korraldasid Eesti õpetajad tunniajalise hoiatusstreigi, mis igapäevaelu suurt ei mõjutanud. Miks eestlased häälekalt oma õiguste eest ei seisa?

Betty Ester-Väljaots, ajakirjanik

11. november 2023, 00:01

https://leht.postimees.ee/7895348/solmkusimus-miks-eestlased-streigivad-justkui-moeparast

Hirm hoiab inimesi tagasi, leiab Eesti Sõltumatu Meremeeste Ametiühingu pikaajaline esimees Jüri Lember.​

«Eks see seitsesada aastat orjapõlve ja siis veel viiskümmend aastat Nõukogude okupatsiooni ongi põhjused, miks Eesti inimesed on streikimisest kõrvale jäänud,» ütleb Lember. «Meist on ikka moonakad tehtud. Pigem hääletatakse jalgadega. Selle asemel, et oma töötasu eest võidelda – mis viib ka seda ettevõtet edasi –, kas lahkutakse töölt või Eestist. Siinsetel inimestel ei ole oma maa ja töö suhtes peremehe tunnet.»

Lember on pikalt piike murdnud laevafirmaga Tallink, viimane meremeeste hoiatusstreik korraldati aasta tagasi. Probleemideks on ikka ja alati palk ning töötingimused ja tööohutus. Meremeeste õiguste eest seismise teeb Lemberi hinnangul kergemaks koostöö Soome ametikaaslastega. «Ikka on hea asju ajada organisatsioonidega, millel on juba pikk ajalugu ja töökord paigas. Eesti riik on ju alles nii noor,» märgib Lember.

«Streik on ikka viimane töörist, millega panna tööandja või poliitikud mõistma, et olukord on tõsine,» arvab Eesti raudteelaste ametiühingu juhatuse esimees Oleg Tšubarov. «Kuidas panna eestlasi rohkem uskuma ametiühingusse, on väga raske küsimus. 30 aasta jooksul pole leidnud seda rohtu. Eesti töötaja leiab ametiühingu ainult siis, kui probleem on juba suur. Lisaks on Eestis kõik töötajad laenukohustustega nurka aetud.»

Murekohtadena nimetab Tšubarov ka nõrka usaldusisiku seadust ja aeglast kohtusüsteemi. «Kui töötaja pöördub kohtuse, et õigust nõuda, võib protsessimine venida kolm-neli aastat. Peab kulutama aega ja raha, et saada võit. Mitte kõik Eesti töötajad ei ole valmis enda eest seisma.»

Raskusi on ametiühingutel ka oma sõnumi kuulutamisega, mistõttu on nii mõnigi kord jäänud streigi mõte üldsusele arusaamatuks. Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu president Ulvi Tasane meenutab 2012. aastat, kui Eesti Arstide Liit ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit korraldasid tervishoiutöötajate streigi. «Steigiotsus ei tulnud kergelt, pigem oli see möödapääsmatu,» meenutab Tasane. «Kõige keerulisem oli toime tulla kommunikatsiooniga, et avalikkus mõistaks meie muresid ja tajuks häda suurust. Meedikud ei ole harjunud end avalikkuse ees meediarünnakute ees kaitsma, me ei räägi oma tööst sageli. Poliitikud, poliitvaatlejad ja statistikat mittemõistvad kodanikud produtseerisid mitmeid vastandumist õhutavaid kirjatükke.»

Tasase hinnangul aga vääris mäng küünlaid, sest valdkonna töötajad said aru, et koos oma õiguste eest seistes on võimalik tulemus saavutada.

Aastaid USAs ja Euroopas Euroopa Liidu institutsioonides juristina töötanud Marika, kes ei soovinud oma täisnime avaldada, leiab, et streikide poolest on Eesti valgusaastate kaugusel muust Euroopast.

«Ma ei räägi antud juhul palkadest, nende vahe Euroopas ja Eestis on niikuinii utoopiline. Mis te arvate, miks eestlased Brüsselisse tööle tormavad?» küsib Marika. «Loomulikult on küsimus rahas, sinna keegi eneseteostuse pärast ei lähe. Aga töötajate õigused on seal peensusteni reguleeritud nii erasektoris kui ka avalikus, lehekülgede kaupa. Ja Eestis on tööseaduses töötajate õiguste kohta sõna otseses mõttes paar rida.»

Brüsselis ja Strasbourgis ollakse streikidega harjunud, kuigi ebamugavusi tekitavad need küllaga. «Ühistranspordi ja lennuliikluse ning nendega kaasneva seiskumine võib elu pea peale pöörata,» räägib Marika. «Samas ei ole see kõik nii hull, kui uudistest näha võib. Ja kui on teada, mille eest võideldakse, siis kannatatakse ka ebamugavused ära. Niinimetatud kollaste vestide korraldatud tänavarahutused Prantsusmaal on muidugi arusaamatud, nagu igasugune vägivald ja laamendamine.»

Ametiühingute keskliidu kauane juht ning endine töö- ja tervishoiuminister Peep Peterson leiab samuti, et prantsuse moodi streikimine on liig ning eestlasi iseloomustab pigem põhjamaine käitumine. Tema hinnangul võib Eestis ametiühingute tegevusega järjest rohkem rahul olla ka selles osas, mis puudutab seadusloomesse panustamist.

Kreenholmi kangrute streik

Tsaari-Venemaa 19. sajandi teise poole venestuspoliitika tulemusel korraldati üks suuremaid streike Narvas Kreenholmi manufaktuuris 1872. aasta augustis ja septembris.

Töötajate nõudmised augustis 1872:

õigus lõunat pidada poolteist tundi senise tunni asemel

õigus alustada tööd hommikul 5.30 senise 5.00 asemel

14 protsenti suurem palk

trahvida masinaosa lõhkumise eest vastavalt selle maksumusele

mitte teha arveraamatust mahaarvamisi ilma omaniku nõusolekuta

lubada lastele rohkem aega kooliskäimiseks.

Esitatud nõudmistest osa jättis tehasevalitseja G. Kolbe rahuldamata, sest tal puudusid vastavad volitused, ning ta kutsus selle probleemi lahendamiseks kohale vabriku omanikud.

14. augustil 1872 katkestas kuni kõigi nõudmiste läbivaatamiseni töö 500 töölist tehase umbes 4500 töölisest.

21. augustil 1872 sõlmiti kokkulepe tööliste esindajate ja tehasevalitseja G. Kolbe vahel. Kokkuleppe sõlmimisel viibisid kohal Eestimaa kuberner Šahhovskoi, Peterburi sandarmivalitsuse ülem Birin ja nelikümmend tööliste esindajat. Rahuldati enamik tööliste nõudmistest, välja arvatud töötasu küsimus, sest see sõltus turuhindadest, ja personaliküsimused (velskri ja kordniku vahetamine), sest neid ei olnud sobilik lahendada otsusega sellisel tasemel. Kokkuleppe kinnitas ja oli sellega nõus Kreenholmi manufaktuuri direktor parun Ludwig Knoop. 22. augustil 1872 asusid kangrud taas tööle.

Edasiste korratuste vältimiseks arreteeriti 9. septembril streigivolinikud Villem Preismann, Jakob Tamm ja veel mõned aktiivsemad töötajad. 11. septembril sulgesid mässajad Kreenholmi saarele viiva silla ega lasknud ülejäänud töötajaid tööle ning nõudsid arreteeritute vabastamist. Haagikohtunik koos politseikordnikega proovis küll silda vabastada, kuid neid rünnati kividega. Olukorra uuesti kontrolli alla saamiseks pöördus haagikohtunik abi saamiseks sõjaväe poole. Kohale tuli pool pataljoni sõdureid polkovnik Reinvaldi juhtimisel, kes võttis vabriku oma kontrolli alla.

12. septembril toimusid uued kogunemised töölisasulas, kus nõuti Preismanni, Tamme ja nende kaaslaste vabastamist. Kohale saabunud kuberner Šahhovskoi palus lisaks vabrikut valvavale sõjaväele Jamburgist abijõude. 13. septembriks oli olukord kindlalt valitsusvägede kontrolli all. 14. septembril taastus osaliselt vabriku töö.

Alustati juurdlust korratuste põhjuste ja nendes osalenute väljaselgitamiseks. 15. septembril oli töö vabrikus täielikult taastunud, arreteeriti 22 isikut, keda kahtlustati aktiivses mässus osalemises. 19. septembril viidi sõjavägi vabrikust välja.

Juurdlus jõudis järeldusele, et korratustel ei olnud poliitilisi motiive ning sündmuste põhjuseks tuleb pidada vabriku oskamatut juhtimist.

Augustistreigi volinik Villem Preismann koos kaaslastega vabastati vahi alt, kuid neid ei võetud vabrikusse tööle tagasi. Septembrimäss oli Venemaal üks suuremaid vastuhakke, selles osalemise eest arreteeritute üle mõisteti kohut ja nii mõnigi sattus pikaks ajaks sunnitööle.

Allikas: Wikipedia

«Kui aastate eest sõideti ametiühingutest üle, siis nüüd on need üleriigilisel tasemel tugevalt aktsepteeritud,» sõnab Peterson. Tema hinnangul on ametiühingud ka tööandjale kasulikud, sest koostöös on võimalik kergemini turuüleseid probleeme lahendada. Ametiühingute keskliidu poliitikasekretär Jaan-Hendrik Toomel kirjutab sellele mõttele alla. «Mida enam on ametiühingutel liikmeid, seda paremini õnnestub Eesti töötajate huve esindada ja tööturu regulatsiooni neile meelepärasemas suunas tüürida,» sõnab Toomel.

Mõne riiklikul tasandil tehtud või tehtava arusaamatu otsusega käib vahel läbi küsimus, miks eestlased tänavale ei tule. Enamasti aga jäävadki sellised mõtteavaldused vaid mõteteks, sest statistika järgi on Eestis viimase 30 aasta jooksul streigi tõttu kaotsi läinud tööpäevi ülivähe. Euroopa Ametiühingute Instituudi andmeil pole Eestis aastail 2020–2022 streigi tõttu kaotatud ühtki tööpäeva, Soomes on kaotatud 433 päeva, Norras 72 ja Rootsis üks päev. Arvutuse aluseks on võetud üks keskmine tööpäev tuhande töötaja kohta. Siinsed ametiühingud aga ootavad liikmeid järjest juurde – ikka selleks, et luua paremaid töötingimusi, nii et streikideks poleks vajadust.