Alampalga tõus
pani ettevõtjad õlgu kehitama
Lennart Ruuda Reporter
27. oktoober 2017 8:41
FOTO: Alari Paluots
Ametiühingute Keskliidu juht Peep Peterson (vasakul) ja Tööandjate Keskliidu juht Toomas Tamsar näitasid eile värsket
kokkulepet, mille järgi ei tohi uuest aastast täistööaja korral maksta
kuupalgaks vähem kui 500 eurot ja tunnis vähem kui 2,97 eurot. | FOTO: Erik
Prozes
Eesti
Tööandjate Keskliit ja Ametiühingute Keskliit esitlesid eile uut kokkulepet,
mille järgi tõuseb Eesti miinimumpalk 2018. aasta algusest 500 euroni ja
minimaalne tunnipalk 2,97 euroni.
See tähendab, et ükski tööandja ei tohi alates
järgmise aasta algusest maksta täistööajaga töötavale inimesele vähem kui 500
eurot brutotasu. Seni oli kehtiv alampalk 470 eurot.
Kuigi tööandjate ja ametiühingute juhid rõõmustasid
kompromissi üle, kehitasid mitmed ettevõtjad ja firmajuhid selle peale lihtsalt
õlgu. Laua taga võib ükskõik mida kokku leppida ja palka tõsta, aga tegeliku
tasu paneb paika ikkagi vaba turg. Selle järgi ei ole enam ammu võimalik nii
väikese palgaga korralikku töötajat leida, ütlevad nad.
Nii märkiski näiteks Eesti suurima jaekaubandusketi
Coop Eesti Keskühistu juht Jaanus Vihand, et alampalga tõus ei mõjuta neid
kunagi, kuna isegi pealinnast kõige kaugemal asuvates poodides tuleb
kassapidajale maksta rohkem kui 500 eurot kuus. Coop on hea näide, kuna nad ei
asu pelgalt pealinnas, vaid neil on üle Eesti enam kui 350 Konsumi, A ja O ning
Maksimarketi kauplust.
«Meie kaupluste töötajatest teenib enamik inimesi ikka
kõvasti rohkem, kui on alampalk. Kindlasti on üksikuid töökohti, kus tasu on
alampalga lähedal, aga üldiselt maksame ikka rohkem,» rääkis Vihand, lisades,
et viimastel aastatel on nende kassapidajate kuupalk aastases võrdluses
kasvanud 9–11 protsenti.
Alampalga tõstmise või langetamise asemel jälgib Coop
pigem üleriigilisi palgauuringuid, mis näitavad konkreetse piirkonna palgataset
ja tööjõu liikumist. Kui seal toimuvad muutused, korrigeerib Coop ka oma
töötajate palka.
«Võime seda teha mitu korda aastas,» lisas Vihand.
«Üldiselt on aga nii, et palju rohkem kui alampalk mõjutab meid turuolukord ja
tööjõu kättesaadavus. Nagu teada, on meie sektoris töökäsi väga puudu. See on
igas sektoris nii ja see kihutab ka palku tõstma.»
Coop Eesti Keskühistu juhi kinnitusel ei toimi asjad
päris nii, et keegi laua ääres otsustab, et võiks nüüd alampalka tõsta.
«Vabaturu austajana leian, et konkurents paneb hinna paika ja igasugused
riiklikud kokkulepped on lõpuks moonutused, mis takistavad turu arengut,» sõnas
kaupmees.
Samasugusel seisukohal oli ka endine tööandjate keskliidu
volikogu liige ja mööblifirma Standard omanik Enn Veskimägi, kes ütles, et
alampalka ei ole vaja kunstlikult 500 euro peale tõsta, kuna ettevõtted
maksavad töötajatele juba nagunii rohkem.
«Ausalt öeldes olen aastaid olnud selle põhimõtte
vastu, et meil üldse eksisteerib selline asi nagu alampalk. Ma arvan, et see on
lihtsalt üks asi, millega ametiühingud saavad pildile tõusta,» ütles
suurettevõtja.
Veskimägi leidis, et alampalk ei ole mingi imevits, ja
paljudes riikides ei ole seda üldse. Tema sõnul on see ettevõtte enda viga, kui
ta nii madalat palka maksab. «Tõenäoliselt on see juba aga igal pool kõrgem.
Võib-olla teenindussektor välja arvata,» lausus ta.
Mööblitööstur rääkis, et Eestis on pea kõigis
sektorites töökäsi puudu, mis loob tohutu palgasurve ja kergitab nõnda
töötajate palka. «See on nii igas sektoris juba pikemat aega. Seega polegi
alampalk enam kohane. Poliitikud ei saa sellest lihtsalt aru,» sõnas ta.
Lisaks tõi Veskimägi välja, et miinimumpalka ei ole
vaja tõsta, kuna järgmisel aastal tõuseb tulumaksuvaba miinimum nagunii 500
euroni, mis jätab madalat või keskmist palka teenivatele inimestele rohkem raha
kätte.
Seevastu Ülemiste keskuse juht Guido Pärnits ütles, et
alampalga tõstmine 30 euro võrra 500 euroni on väga närune tõus, mis madalapalgaliste
elujärge ega Eesti majandust mitte kuidagi paremaks ei tee. Seetõttu võinuks
tema hinnangul alampalka kergitada vähemalt 600 euroni.
«Praegune tõus on liiga väike. Ma olen nõus nende
inimestega, kes ütlevad, et peame Eesti ühtehoidmist suurendama ja madala
sissetulekuga inimeste palka tunduvalt rohkem tõstma kui praegu,» rääkis ta.
«Eesti ühiskond peaks olema kordades võrdsem, kui see praegu on.»
Pärnitsa sõnul on selge, et miinimumpalga kosmeetiline
kohendus ei muuda Eesti majandust kuidagi. Lisaks on ettevõtja kinnitusel
absurdne, et praegu kasvavad keskmine ja alampalk sisuliselt samas tempos.
«Alampalk peaks kindlasti kiiremini tõusma,» märkis ta.
Kuigi mõni ettevõtja on soovitanud miinimumpalga
hoobilt 1000 euroni tõsta, toimiks Pärnits veidi leebemalt ja tõstaks selle
alustuseks 600 euro peale. «Ettevõtetel ei jääks midagi investeerimata, uksi ei
peaks kinni panema, aga inimeste elujärg paraneks rohkem, raha jääks enam kätte,»
märkis ta.
Pärnits on arvamusel, et kui ettevõte ei suuda
töötajale maksta isegi 500 eurot, siis ei peaks teda üleüldse eksisteerima.
«Sellise palgaga töö ei ole normaalne töö. On muidugi erandeid, sõltuvalt
piirkonnast ja sektorist,» ütles ta. «Samas mõtlemine, et maksame sellest
veidikene rohkem, pole ka mingi õige mõtlemine.»
Kommenteerides kaubandustöötajate – kassapidajate ja
teenindajate – madalaid töötasusid, leidis Pärnits, et siin peitub põhjus
selles, et Eestis on kauplusi lihtsalt liiga palju. «Kui käive koonduks
väiksemale poepinnale, saaks ka kassapidajale rohkem maksta. Praegu on seis
selline, et tuleval aastal tuleb jälle 15 suurt toidukauplust. Iga
nurga peal on juba pood,» rääkis ta.
Pärnitsa sõnul teenivad paljud Eesti firmad suurt
kasumit, aga töötajad saavad väga madalat palka. «Paljud suurfirmad maksavad
omanikele kopsakaid dividende, aga ehk oleks õigem teenitud kasum töötajate
palkadesse suunata,» leidis ta. «See tuleks ringiga ühiskonnale tagasi.
Inimesed tarbiksid rohkem, maksaksid makse rohkem ja ühiskond oleks tervem.»
Maksuameti andmetel on Eestis tänavu umbes 40 000
miinimumpalga saajat. Võrreldes kahe aasta taguse ajaga on alampalka saavate
inimeste arv ligikaudu 1000 võrra langenud. Amet võttis statistika tegemisel
arvesse töötajad, kes töötasid aasta jooksul täistööajaga ja said vähemalt ühel
kuul miinimumpalka.
Peterson: Tallinna tööandjad elavad pilvedes
Ametiühingute keskliidu esimees Peep Peterson ütles, et
kuigi täpset ja kõikehõlmavat statistikat napib, on Eestis umbes 70 000
töötajat, kes teenivad miinimumpalka. Ta lükkas ümber tööandjate
jutu, et alampalga tõstmine ei puudutavat mitte kedagi.
«Pigem on alampalka saavate töötajate arv viimastel
aastatel kasvanud, kuna tööandjad pole lihtsalt palgakasvuga kaasa tulnud,»
nentis Peterson. Tema sõnul räägivad juttu, et alampalk ei huvita kedagi,
peamiselt Tallinna tööandjad, kes lähtuvad kitsalt oma tutvusringkonnast.
«Neid ettevõtteid on üle Eesti tegelikult väga palju,
kus alampalka makstakse. Isegi pealinnas on tehaseid ja firmasid, kes seda
teevad,» kinnitas ametiühingu juht. Ta tõi näidetena välja kinnisvarahoolduse,
postkontoritöötajad, aga ka kaubandustöötajad ja turvamehed, kellele makstakse
kas miinimumpalka või sellelähedast töötasu.
Viis aastat tõusu tööviljakuse tempos
Peale järgmise aasta miinimumpalga taseme leppisid
tööandjad ja ametiühingud kokku ka edasise miinimumpalga tõstmise metoodikas
aastani 2022.
Selle kohaselt tõuseks töötasu alammäär kahekordses
prognoositud tööviljakuse kasvu tempos, kuid mitte kiiremini kahekordse reaalse
majanduskasvu prognoosist. Samuti ei saa töötasu alammäär langeda allapoole 40
protsenti keskmisest prognoositavast brutokuupalgast.
Töötasu alammääras võidakse erakorraliselt kokku
leppida eelnimetatud punkte arvestamata juhul, kui keskmine kuupalk peaks
kasvama kiiremini kahekordsest reaalsest majanduskasvust või kui majandus on
neli järjestikust kvartalit kahanenud.
Allikas: PM
Комментариев нет:
Отправить комментарий