Uus transpordi arengukava

Uus transpordi arengukava seab sihiks keskkonnasäästlikkuse

MAJANDUS https://www.err.ee/1137787/uus-transpordi-arengukava-seab-sihiks-keskkonnasaastlikkuse

Täna kell 22 09 2020 06.46

Järgmise 15 aasta transpordi ja liikuvuse arengukava näeb ette raudteetranspordi rohelisemaks ja kiiremaks muutmist ning põhimaanteede välja ehitamist. Linnakeskkonnas on fookuseks säästlikud liikumisviisid ja rattateede ehitamine.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium avaldas teisipäeval transpordi ja liikuvuse arengukava perioodil 2021-2035. Kava seab eesmärgiks saaste vähendamise ja madala süsinikusisaldusega kütuste kasutuselevõtu.

Kava näeb ette ka raudtee kiiruste ja ohutuse tõstmist ning uute ühenduste loomist. Seejuures on eesmärgiks seatud 2035. aastaks jõuda Tallinnast Narva tunni ja 45 minutiga ning Tartusse pooleteise tunniga. Kiiruse tõstmise maksumus on kuni 260 miljonit eurot, mille katteks plaanitakse kasutada laenuraha ja Euroopa Liidu struktuurivahendeid.

Keskkonnamõju vähendamiseks on plaanis elektrifitseerida ligikaudu 300 miljoni euroga ida- ja lõunasuunaline raudtee. 15 aasta pärast on sihiks seatud raudtee reisijate arv aastas 20 miljonit.

Suuremahuliste taristuprojektide ehitamiseks kaalutakse rahastamisvõimalusena ka avaliku ja erasektori koostöömudelit (PPP). Esmaspäeval avaldatud OECD Rahuvsvahelise Transpordifoorumi (ITF) analüüsi kohaselt peaks Eesti suhtuma PPP kaalumisele maanteede ja raudteede ehitusel ettevaatlikult.

Kolmes põhisuunas ehk Tallinna-Tartu, Tallinna-Narva ja Tallinna-Pärnu vahel on eesmärgiks arendada välja nutikad ja ohutud maanteed, et vähendada linnadevahelisi aegruumilisi vahemaid ja tõsta liiklusohutust. See läheks 15-aastase perioodil maksma kaks miljardit eurot.

Säästva liikumise arendamiseks keskendutakse kergliiklusteedele

Arengukava kohaselt peab kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärk väljenduma ka riigi aktsiisipoliitikas ja olema eesmärgiks ka kohalikul tasandil. Säästva liikuvuse edendamiseks tuleb kava kohaselt soodustada jalgrattakasutust arendades linnapiirkondades välja kasutajasõbralikud ja ohutud rattateede võrgustikud, mis arvestavad sealjuures ka kergliikuritega.

LIIKUVUSE ARENGUKAVA https://etv.err.ee/1136104/liikuvuse-arengukava

Kava toetab keskkonnasäästlike kütuste, nagu kodumaise biometaani, kasutuselevõttu ning soovitab hoiduda sekkumast konkurentsipõhisesse turumajandusse avalikult kasutatava alternatiivkütuste taristu rajamisel.

Liiklusruumi säästlikuks liikuvaks sobivaks ehitamine, ehk rattateede, kergrööbastranspordi ja multimodaalsete sõlmpunktide rajamine ning ühistranspordi nullheitele viimine läheb perioodil maksma kuni 200 miljonit eurot. Rohelisemale liikumisele üleminekut plaanitakse rahastada Euroopa Liidu struktuurivahenditest ka kasvuhoonegaasidega kauplemise müügitulust.

Riik plaanib ka viia kruusateed, mille liiklussagedus on üle 50 auto ööpäevas, 2030. aastaks mustkatte alla, hinnanguliselt läheb see maksma 200 miljonit eurot.

Arengukava soovitab uurida Tallinna-Helsingi tunneli võimalikkust

Raudteeühenduste puhul on üheks eesmärgiks ka ühenduste suurendamine välismaailmaga, mida juhib arengukava preioodil Rail Balticu trassi ehitamine. Raudteeühendust oleks võimalik arendada edasi ka püsiühenduseks Soomega, arengukava kohaselt on tunneli elluviimise eelduseks selle sotsiaalmajanduslik tasuvus ning mõlema riigi huvi ja pühendumus projektiga edasi minna. Lisaks on oluline ka Euroopa Liidu toetus projektile.

Arengukava märgib, et kuna riigi eriplaneeringu läbiviimine ja projekteerimine võtavad iseenesest vähemalt 10 aastat aega, on võimalik kaaluda nende tegevust alustada tuleval perioodil.

Turismisektorile mõjuks positiivselt ka kiire rongiühenduse arendamine Peterburi suunal, sealhulgas piiriprotseduuride kiirendamine ja ühenduskiiruste tõstmine. Sõiduaega oleks võimalik teoreetiliselt vähendada kahe linna vahel kahele-kolmele tunnile. Arengukava kohaselt tuleks võimalusel edendada koos Balti riikidega koostööd Aasia kaupade Põhja-Euroopa turule toomiseks mööda raudteed.

Meretranspordi arendamiseks seab kava 2035. aastaks eesmärgiks tuua Eesti lipu alla kuni 50 uut laeva.

Lennundussektorile näeb arengukava ette olulisena arendada Eesti konkurentsivõime parandamiseks otseühendusi Euroopa sõlmlennujaamadega. 2035. aastaks on eesmärgiks 40-55 aastaringset regulaarliini ning elektri või vesinikumootoritega õhusõidukitega regionaalliini käivitamine.

Samuti on eesmärgiks tagada tingimused Aasia turgude teenindamiseks ja luua koos Rail Balticuga lennukaupade jaotuskeskuse Tallinna Lennujaama kaudu, misläbi kasvaks lennunduse kaubamahud kaugemate sihtkohtadega.

Toimetaja: Barbara Oja