Viimased streiki uudised.

Töötajate streik Tallink Staril

http://tv.delfi.ee/video/9BcpPPnx/

Tallinki töötajate hoiatusstreik. Kõnekoosolek reisisadama D terminali juures

http://tv.delfi.ee/video/vIk4dvEr/

Eile korraldas Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing hoiatusstreigi ASi Tallink Grupp vastu, kellelt nõutakse iga laevapere liikme põhipalga kasvu vähemalt 15%.

http://www.ohtuleht.ee/560589/tallinki-pere-kurdab-hoiatusstreigil-et-laevafirma-oma-tootajaist-ei-hooli

Streigi valguses kontakteerusid Õhtulehega kaks Tallinkiga lähedalt seotud naist, kes palusid küll mõlemad anonüümsust, kuid olid valmis rääkima, milliseid etteheiteid neil peale väikese palga oma tööandjale veel on.

Mariann (nimi muudetud), kelle esimene kokkupuude Tallinkil töötamisega oli aasta tagasi, teadis enne tööle asumist, et firmas saab õppida ja areneda, samuti meeldis talle töögraafik – kaks nädalat tööl, kaks vaba. Ja loomulikult lubatud suur palk. "Umbes kaks-kolm kuud pärast laeval töötamist sain aru, et seal töötamine on üks paras tsirkus. Lähedased hoiatasid mind kohe, kui teatasin soovist seal töötada. Nad ütlesid, et müün oma hinge kuradile," räägib Mariann.

Ka Elina (nimi muudetud) teadis ammu enne laevaleminekut, et tahab seal töötada, tedagi meelitasid jutud kokkuhoidvast meeskonnast, heast palgast ja mugavast graafikust.

Karm reaalsus

Esialgu oligi Elina sõnul kõik hästi, kuid pärast esimest kahenädalast vahetust sai ta aru, mis tegelikult toimub. "Tööd oli kogu aeg palju, laev rahvast täis. Kui esialgu arvasin, et pakutav palk on hea, siis taipasin, et tegelikult teeme laeval kahe nädalaga sama palju tööd kui teised kuu ajaga mandril.

Mariann asus tööle madalhooajal – talvel. Tööd jagus normaalselt, aga mida aeg edasi, seda enam taipas ka tema, et jutt väärilisest töötasust on tühipaljas mull: "Võttes arvesse laevas olevat töökoormust ja pinget, on töötajad alamakstud."

Lisaks heidab Mariann tööandjale ette oskamatust töötajaid väärtustada. Samuti töötavat täis-tuuridel onupojapoliitika. "Neile, kes soovivad õppida ja areneda, antakse võimalus, aga seda siis, kui teed kokkuleppe, et oled valmis veel vähemalt 1,5 aastat firmas töötama. Kes teevad rõõmsat nägu ja kõigega nõustuvad, neil on võimalus ellu jääda. Kui aga enda eest seisad, siis nullitakse sind nii kähku, et sa ei saa ise arugi," ütleb Mariann.

Töötajate puudus Tallinki laevadel on Marianni sõnul meeletu – seda nii hotelli kui ka teeninduse poolel. See põhjustab omakorda pingeid klientidega. "Nurisetakse pika ooteaja pärast, kuigi teenindajaid on oma tsoonis vaid üks. Seda koormust ei jõua täita ka parima tahtmise juures. Kontori poole pöördudes on vastus üheti mõistetav – saate hakkama küll," räägib Mariann.

Ta kinnitab, et loomulikult saadakse hakkama, kuid tulemuseks on pahased kliendid, ületöötanud ja väsinud teenindajad. Mida aeg edasi, seda enam hakkasid Marianni hinnangul töötajad vahetuma: "Vaevu said töötajat tundma õppida, kui ta juba oli läinud. Võin julgelt öelda, et minu osakonnas on aasta jooksul üle kümne inimese läbi käinud. Lahkumise põhjused on peamiselt kas väljakannatamatu töökoormus, halb suhtumine töötajasse või leiti parem koht samal alal."

Elina sõnul oli töötajaid alati vähem kui oleks vaja olnud. "Põhimõtteliselt iga kahe nädala tagant nad kas vahetusid või jäid suurest töökoormusest haigeks. Pärast nädalat oli laeval olemine juba raske," meenutab Elina.

Suve lõpus sai Elina aru, et see pole töö, mida ta teha tahab, ja lahkus. Mariann töötab veel laeval, kuid temagi mõtted liiguvad sealt lahkumise poole.

Tallink Grupp lükkab süüdistused ümber

Tallink Grupi personali- ja arendusdirektori Vahur Ausmehe sõnul lähtutakse töölepingus ja -korralduses kokkulepitud normtundidest, mis vastavad seadustele ja madal palk on subjektiivne arvamus. "Töötajad on Tallinkis väärtustatud ja ei tehta vahet kontoris ja laevadel töötavate inimeste vahel. Suures ettevõttes on igal osakonnal või üksikul töötajal ülesanded, mis viivad ühise eesmärgi täitmise suunas," ütleb Ausmees vastuseks väitele, nagu koheldaks töötajaid halvasti.

Samuti ei vastavat tõele jutt 1,5aastasest lepingust ja selle seotusest õppimise ja väljaõppega. "Väga kahju, kui mõnes üksuses on mõni töötaja, kes nii tunneb, kuid kindlasti võin öelda, et Tallink ei soosi selliseid suhteid ja teeb kõik endast oleneva, et selliseid suhteid ei oleks," vastab Ausmees süüdistusele, mille järgi suhtutakse hästi vaid neisse, kes täidavad kõiki ettekirjutusi – teistest üritatakse lahti saada.

Teenindajate arv laeval on Ausmehe sõnul seotud tööst tuleneva vajadusega ning Tallink on teinud vajalikud mõõtmised ja hinnangud, et määrata parimal võimalikul moel vajalik tööjõud igasse töölõiku. "See on pidev ja muutuv protsess, kus olenevalt klientide soovidest muutub ka teenindajate hulk töölõikudes."

See, et kahe nädala jooksul tehakse merel sama palju töötunde, kui teistel erialadel kuuga, on Ausmehe hinnangul meretöö üks eripärasid: "See on ka kohe kokku lepitud meretöölepingus töötaja ja tööandja vahel."

Streikijad nõuavad Tallinkilt vähemalt 15%list palgatõusu

Eile kogunes D-terminali ette tunniajaseks hoiatusstreigiks üle 150 loosungeid kandva Tallinki töötaja. Kohale tulnud Tallink Star ja Tallink Victoria töötajad vilistasid mitmel korral välja laevafirma pakutud 5,5%lise töötasutõusu.

"Kui juba kakluseks läheb, siis tuleb nina veriseks lüüa," hõikas streigijuht Jüri Lember ja lubas, et eilne streik on alles soojendus.

Lemberi sõnul puudutab palga tõstmise nõue 2200 töötajat ja läheks tööandjale maksma vaid üheksa miljonit eurot. Palgatõusu ajendiks on seegi, et Viking Line maksab oma töötajatele 30% rohkem kui Tallink. Kui eilne streik tulemusi ei anna, kavatsevad töötajad edasi võidelda. "Võime öelda, et kui saavutame kokkuleppe, mille kohaselt tõuseb palk 10–15%, siis sellega võib leppida. Kui aga vähem, siis ilmselt mitte. Samas jällegi – inimesed on juba välja tulnud ja miks nad peaksid leppima vähemaga kui nõutud?" teatab Lember.

Streigil osalenud endine Tallinki laevatöötaja Anne ütleb, et tema otsustas streiki toetada põhjusel, et midagi peab muutuma. "Töötasin laeval üle kümne aasta. Töötajad väärivad paremat palka. Kui tänane ei anna loodetud tulemust, siis ilmselt võitleme ikka vapralt edasi," lisab Anne.

Täna on Tallinkil kohtumine riikliku lepitajaga ning 21. jaanuaril on lepitaja juures kolmepoolne kohtumine ametiühinguga. Tallink Grupp usub, et ilmselt saab pärast neid kohtumisi selgemaks, mis saab edasi – kokkuleppe leidmiseks ollakse valmis.

Pärn: Tallinki vaidlus töötajatega on jõudnud sõjaseisukorrani

Video: http://uudised.err.ee/index.php?06294775  

 14.01.2014 18:10

Martha-Beryl Grauberg

Riikliku lepitaja Henn Pärna sõnul on Tallinki vaidlus töötajatega jõudnud sõjaseisukorrani ning mõlema poole nõudmised on pärast eilset hoiatusstreiki jäigad.

Riiklik lepitaja Henn Pärn kohtus täna Tallinki esindajatega ning tema sõnul on palgavaidlus pärast eilset Eesti meremeeste sõltumatu ametiühingu (EMSA) hoiatusstreiki senisest oluliselt halvemas seisus, vahendasid ERRi raadiouudised.

Pärna sõnul on töötüli mõlemad pooled nõudmisi karmistanud - ametiühingud ei tagane välja öeldud 15-protsendise palgatõusu nõudest ning ka Tallink pole nõus pakutud 5,5 protsendist kõrgemale tulema.

Pärna hinnangul noppisid osapooled eilsest streigist endale vajalikud sõnumid. "Seaduslikkusega probleeme pole, küsimus on pigem eetikas, kuidas partnerid omavahel suhtlevad. Ma tajun, et hea suhe on rikutud ja justkui oleks sõjaseisukord," tõdes ta.

Tallink on häiritud, et EMSA korraldas streigi enne, kui lepitusprotessi käigus toimus kohtumine tööandjaga.

"7. jaanuaril kohtus EMSA riikliku lepitajaga ja täna kohtusime meie riikliku lepitajaga kuid EMSA tegi hoiatusstreigi enne, kui ta andis meile võimaluse lepitusprotsessis olla. See kindlasti pingestas olukorda," rääkis Tallink Grupi personali- ja arendusdirektor Vahur Ausmees.

EMSA juhi Jüri Lemberi sõnul oli kõik korrektne. "Kindlasti ei korraldatud streiki liiga vara. Läbirääkimised algasid 6. septembril, pooleteist kuu jooksul oli teisel poolel korduvalt võimalus tulla meile lähemale oma pakkumisega," märkis ta.

Kolm osapoolt kohtuvad järgmisel teisipäeval ning riiklik lepitaja on soovitanud Tallinkil ametiühinguga ka enne maha istuda.

Ausmehe sõnul on Tallink avatud kõikidele ametiühingu pakkumistele. "Ametlikult on meil laual ainult üks EMSA pakkumine: keskmine palgatõus 20 protsenti. See on täiesti ebamõistlik ja pole majanduslikult põhjendatud. Me oleme praegu 5,5 protsendi juures. Me oleme pragmaatilised ja valmis oma töötajate jaoks parimaks," selgitas ta.

"Keskeltläbi, kui nad arvetsavad koos lisatasudega, võib see 20 protsendi kanti olla, aga halb on see, et meil pole informatsiooni, mis alustel ja kui paljudel ametikohtadel makstakse lisatasu ehk meil puudub võimalus arvutada, kui palju Tallink tegelikult maksab," kommenteeris ametiühingu esindaja.

Henn Pärna sõnul on tema jaoks üllatav, et ametiühing otsustas kollektiivlepingust taganeda. Jüri Lemberi sõnul oli kollektiivlepingust lahti ütlemine vajalik streigi korraldamiseks.

Soome Meremeeste Liit kiidab Tallinki hoiatusstreiki  

13.01.2014 16:17

http://uudised.err.ee/index.php?06294686

SMU on mures selle üle, et Eesti madalad palgad meelitavad Soome laevaomanikke oma laevu Eesti lipu alla viima, vahendas Yleisradio uudisteportaal.

Viking Line viib Rootsi lipu all seilanud aluse Viking XPRS 22. jaanuaril Eesti lipu alla. Siis võidakse laeval rakendada Eesti töölepingut ja Eesti seadusi.

Lipuvahetusega taotleb kompanii kulude kokkuhoidu ja konkurentsivõime paranemist. Viking XPRS-il töötanud rootslased ei kaotanud siiski tööd. Paljud neist viidi üle näiteks Cinderellale.

Viking XPRS-ile on nüüd palgatud ligi 200 töötajat Eestist.

Eestlase palk on umbes kolmandik soomlase palgast

Eesti meremehe madalaim töötasumäär on 667 eurot kuus, kuid Soomes on see 1870 eurot kuus. Eesti meremehed ei ole aga enam oma Soome ja Rootsi kolleegidest madalama palgatasemega häält tõstmata rahul.

SMU liidusekretär Kenneth Bondas usub, et palgavahe tulevikus väheneb.

"Ühinevas Euroopas üritatakse palgatasemed sellisele tasemele, et tööjõud suudaks EL-i riikides  liikuda, tööjõukulusid puudutamata. Eestlased on jõuliselt meresõiduärisse tulnud. Kui meremeeste arv seal suureneb ja nad liituvad ametiühingusse, siis tuleb  sealt kindlasti survet tööandjatele, et palgataset peab tõstma," rääkis Bondas.

Ta ei karda, et naaberriigi madal palgatase võib seada SMU läbirääkimistel kehvemasse olukorda. Vastupidi, ta peab Tallinki streiki positiivseks märgiks ala arenemisest.

"See on hea algatus Eesti ametiühingu poolt, et nad nüüd ühisel jõul üritavad palgataset tõsta. Rootsi ja Soome meremeeste liidud ongi kaua nendega koostööd teinud. Tasapisi palgatase Eestis tõuseb," ütles Bondas.

Heikki Aasaru

EMSA: streik näitas töötajate kindlameelsust

Video: http://uudised.err.ee/index.php?06294704  

13.01.2014 21:05

Anna Gavronski

Meremeeste sõltumatu ametiühingu (EMSA) tunniajane hoiatusstreik ei häirinud täna Tallinki laevaliiklust. Samas ei suutnud streik palgaküsimuses lahendust tuua, sest ka pärast aktsiooni ei taha kumbki osapool järeleandmisi teha.

Täna tuli D-terminali ette Tallinkilt suuremat palgatõusu nõudma umbes 150 kuni 160 inimest. Lisakas loosungite hüüdmisele ja sõnavõttudele tehti ka mõned marsid läbi terminali, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tallinki laevade kajutiteenindajad Anneli ja Maise tõdesid, et nende 667-euroses palgas poleks Tallink Grupi pakutud 5,5-protsendilist palgatõusu peaaegu tunda.

"Hinnad tõusevad ja palk jääb ikka samaks. Tahaks ikka rohkem," ütles Maise. "Ma ei ole ju tegelikult lihtsalt koristaja. Laevas teeme me kõike selleks, et klient tunneks end turvaliselt ja hästi," lisas Anneli.

Tallinki alustel töötav kokk Ago palk on küll suurem kui kajutiteenindajatel, aga siiski peab ta õigeks kõigile töötajatele vähemalt 15 protsendi suurust palgakasvu.

Meremeeste ametiühingu EMSA juht Jüri Lember ütles, et hoiatusstreik saatis tööandjale selge sõnumi laevapere kindlameelsusest.

"Kui tööandjalt ei tule vastutulekut ja mõistmist, et inimesed on oma nõude juures, siis ei ole midagi parata - me jõuamegi pika üldstreigini koos teiste ametiühingutega," rääkis Lember.

Tallink Grupi personali- ja arendusdirektor Vahur Ausmehe sõnul peavad nõudmised olema mõistlikud, siis suudab ettevõte neid täita.

"Vastavalt lepitusprotsessi tulemustele, me oleme kõigeks valmis. Kõik peab olema mõistlik ja kõik peab olema läbi arvutatud, et ettevõttel oleks võimalik neid töötasusi tõsta," ütles Ausmees.

Ta lisas, et tänavu oleks optimaalne siiski 5,5-protsendiline palgatõus.

Tallink kohtub riikliku lepitaja Henn Pärnaga homme. Pärn ei osanud veel öelda, kas ametiühing suuda pärast streiki endale paremad tingimused välja kaubelda.

"See võib olla nii ja naa - kuidas nüüd tööandja hindab seda aktsiooni, kas see kahjustas teda või kas ametiühing oli piisavalt korrektne," selgitas ta.

Esialgse informatsiooni kohaselt järgis EMSA Pärna hinnangul hoiatusstreigi ajal kõiki reegleid.